Äripäeva koostatud teise samba pensionitabelis on viimasel ajal hakanud ettepoole rebima konservatiivse strateegiaga fondid.
- Pensioniraha kogumine. Foto: Maris Ojasuu
Võlakirjadesse investeerivate fondide lühiajalised tootlused on võrreldes aktsiatesse investeerivate fondidega suhteliselt sarnased.
Siiski on Äripäeva hinnangul kõige suuremaks paisunud nende inimeste II samba portfell, kes on oma raha paigutanud LHV Panga Pensionifondi L.
Võttes aluseks, et pensionikoguja on saanud Eesti keskmist palka ja liitunud pensionisüsteemiga esimeses voorus (sõlminud pensionilepingu hiljemalt 30. aprill 2002), on LHV Pensionifond L-iga liitunute portfell väärt 7660 eurot, mis annab tootluseks 34%.
Tegemist progressiivse fondiga, mis võib investeerida aktsiatesse kuni 50% varast. Ülejäänud vara investeeritakse võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, teiste investeerimisfondide osakutesse või aktsiatesse ja muusse varasse. Fond on aga viimasel ajal käitunud üsna konservatiivselt, sest septembri lõpu seisuga oli otse või kaudselt investeeritud aktsiatesse vaid napilt 14% fondi varast. Suurem osa aktsiatest on investeeritud Baltimaadesse ja hiljuti soetas fondijuht Andres Viisemann juurde ka hulga Ekspress Grupi ja Tallinna Kaubamaja aktsiaid.
Alates asutamisest on fondi tootlus 126,8%, mis on siiani II samba pensionifondide hulgas kõige suurem.
Napilt jääb maha konservatiivse riskitasemega LHV Pensionifond S, mis investeerib oma vara võlakirjadesse. Oluline osa fondi varast investeeritakse võlakirjadesse, mille emitendiks on erasektori äriühingud. Fondi tootlus alates asutamisest on 93,94%.
Kuni novembri lõpuni on võimalik esitada avaldus pensionifondi vahetamiseks. Sel juhul toimub osakute vahetamine jaanuari alguses.
- Äripäeva koostatud pensionitabel Foto: Äripäev
Seotud lood
Need, kes aastakümneid vanaduspõlveks kogunud ja investeerinud, võiksid enne pensionile jäämist üle vaadata enda senise strateegia.
Palju räägitakse kääridest generatsioonide vahel, tunduvalt vähem aga erinevate põlvkondade ühisosast. Edukaks koostoimimiseks ja tulemuste saavutamiseks on hädavajalik koostöö, ent kuidas tagada selle viljakus, kui inimesed hindavad üksteist vanuse järgi? Tele2 personalivaldkonna juht Helena Viiroja ja personalipartner Kerli Möldre räägivad, kuidas on neil lahendatud põlvkondade erinevuse küsimus.
Hetkel kuum
Nurm ja Siimann avaldasid, kui palju raha paistab üldse lootust tagasi saada
Täiendatud prokuröri kommentaariga
Tagasi Äripäeva esilehele